|
Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite
korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja
kord
Vastu võetud
haridus- ja teadusministri 3. detsembri 2008. a määrusega
nr 70 (RTL 2008, 98, 1384),
jõustunud 20.12.2008
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number,
avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
5.03.2009 nr 33 (RTL
2009, 25, 313) 20.03.2009
2.04.2009 nr 36 (RTL
2009, 34, 433) 12.04.2009
Määrus
kehtestatakse «Põhikooli-
ja gümnaasiumiseaduse» § 29 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§
1. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite sooritamine
(1)
Põhikooli lõpetamiseks sooritatakse lõpueksamid. Põhikooli lõpueksamid
on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega eksamid (edaspidi riiklikud
eksamid) ja kooli direktori kinnitatud materjalidega eksamid
(edaspidi koolieksamid).
(2)
Põhikooli riikliku eksami sooritavad põhikooli ja gümnaasiumi riikliku
õppekava järgi õppivad põhikoolilõpetajad.
(3)
Põhikooli koolieksami sooritavad:
1) põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) järgi
õppivad põhikoolilõpetajad;
2) põhikoolilõpetajad, kes põhikooli riikliku eksami ajal haigestuvad
või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud
põhjusel (nt osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel
ja olümpiaadidel);
3) põhikoolilõpetajad, kes on riikliku eksami sooritanud hindele «nõrk»
või «puudulik».
(4)
Toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivad põhikoolilõpetajad
põhikooli lõpetamiseks eksameid ei soorita.
(5)
Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatakse lõpueksamid. Gümnaasiumi
lõpueksamid on riigieksamid ja koolieksamid.
(6)
Põhikooli riiklikud eksamid ja gümnaasiumi riigieksamid sooritatakse
vastavalt käesolevas määruses ja eksamitöö ette valmistanud komisjoni
poolt koostatud vastava õppeaine juhendites ettenähtud korrale.
§
2. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamitööde säilitamine
(1)
Haridus- ja Teadusministeeriumil ning Riiklikul Eksami- ja
Kvalifikatsioonikeskusel (edaspidi Eksamikeskus) on õigus
kasutada lõpueksamitöid ja lõpueksamiprotokolle eksamitulemuste kohta
teabe saamiseks ja analüüsimiseks.
(2)
Põhikooli lõpueksamitöid säilitatakse koolis või Eksamikeskuses
(välishindamise valimisse kuulunud eksamitöid) kolm aastat.
(3)
Gümnaasiumi riigieksamitöid (sh keeleeksamite suulise osa
salvestusi) säilitatakse Eksamikeskuses kolm aastat.
2. peatükk
PÕHIKOOLI LÕPUEKSAMITE KORRALDAMISE NING PÕHIKOOLI LÕPETAMISE
TINGIMUSED JA KORD
§
3. Põhikooli lõpueksamite eesmärgid ja vormid
(1)
Põhikooli lõpueksamite eesmärgid on:
1) hinnata riiklikes õppekavades määratletud õpitulemuste saavutatust
eksamiainetes;
2) saada tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest;
3) suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi;
4) siduda järjestikuseid haridusastmeid ja -tasemeid.
(2)
Põhikooli lõpueksam võib olla:
1) kirjalik;
2) kirjalik ja suuline;
3) suuline;
4) praktiline töö.
(3)
Kui õpilasel ei ole tema hariduslikest või tervislikest erivajadustest
tingituna võimalik sooritada riiklikku eksamit või eksamiosa ettenähtud
vormis, siis sooritab ta eksami Eksamikeskusega kooskõlastatud vormis.
(4)
Kui õpilasel ei ole tema hariduslikest või tervislikest erivajadustest
tingituna võimalik sooritada koolieksamit või eksamiosa ettenähtud
vormis, siis sooritab ta eksami kooli direktoriga kooskõlastatud
vormis.
§
4. Põhikooli lõpueksamid
(1)
Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi õppiv
põhikoolilõpetaja sooritab põhikooli lõpetamiseks järgmised riiklikud
eksamid:
1) eesti keele ja kirjanduse (eesti õppekeelega koolis või klassis) või
eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis või klassis) eksam;
2) matemaatikaeksam;
3) õpilase valikul eksam järgmiste õppeainete hulgast: vene keel ja
kirjandus (vene õppekeelega koolis või klassis), vene keel
(võõrkeelena), inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, bioloogia,
keemia, füüsika, geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus (edaspidi valikeksam).
(2)
Lõike 1 punktis 3 nimetatud valikeksami saab teha õppeaines,
mida õpilane on kooli õppekava järgi õppinud.
(3)
Õpilane peab kooli teavitama hiljemalt jooksva õppeaasta
1. veebruariks oma soovist ühitada eesti keele (vene või muu
õppekeelega koolis või klassis) eksam eesti keele tasemeksamiga ja
soovist sooritada «Eesti Vabariigi põhiseaduse» ja «Kodakondsuse
seaduse» tundmise eksam ühiskonnaõpetuse riikliku eksami lisana.
[RTL 2009, 25, 313 – jõust. 20.03.2009]
(4)
Lihtsustatud õppekava järgi õppiv põhikoolilõpetaja sooritab põhikooli
lõpetamiseks järgmised koolieksamid:
1) eesti keele ja kirjanduse (eesti õppekeelega koolis või klassis) või
eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis või klassis) eksam;
2) matemaatikaeksam;
3) kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine eksam.
Eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle
põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt
jooksva õppeaasta 1. veebruariks.
(5)
Eesti keele ja kirjanduse või eesti keele eksami sooritamisel on
õpilasel, kes asus õppima viimase kuue õppeaasta jooksul teise
õppekeelega kooli või klassi, õigus valida, kumma eksami ta sooritab.
(6)
Põhikooli riiklike lõpueksamite, v.a võõrkeelte lõpueksamite
sooritamise keeled on eesti keel, vene keel (vene õppekeelega koolis
või klassis) ja viipekeel. Teiste keelte kasutamisel tagab kooli pidaja
riiklike lõpueksamite tõlkimis- ja hindamiskulude finantseerimise.
(7)
Eesti keelest erineva õppekeelega kooli või klassi lõpetajal on õigus
sooritada matemaatika, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia, ajaloo
ja ühiskonnaõpetuse põhikooli lõpueksam eesti keeles.
(8)
Eesti keelest erineva õppekeelega kooli või klassi lõpetajal on õigus
sooritada eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis või klassis)
eksami asemel eesti keele ja kirjanduse eksam (eesti õppekeelega koolis
või klassis).
(9)
Eesti keele ja kirjanduse või eesti keele eksami sooritamisel on
õpilasel, kes õpib keelekümblusklassis varase keelekümbluse programmi
alusel, õigus valida, kumma eksami ta sooritab.
[RTL 2009, 25, 313 – jõust. 20.03.2009]
§
5. Põhikooli lõpueksamile registreerimine
(1)
Põhikoolilõpetaja teatab kooli juhtkonnale hiljemalt jooksva õppeaasta
1. veebruariks õppeaine, milles ta soovib sellel õppeaastal
sooritada valikeksami.
(2)
Eksamimaterjalide saamiseks täidavad ja edastavad koolid
Eksamikeskusele hiljemalt jooksva õppeaasta 5. veebruariks
eksamimaterjalide tellimislehe.
(3)
Koolid teavitavad hiljemalt jooksva õppeaasta 5. veebruariks
Eksamikeskust kirjalikult põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava
järgi õppivate erivajadustega (nägemis-, kuulmis-, kõne- või
kehapuudega) põhikoolilõpetajate eksamineerimiseks vajalikest
tingimustest.
(4)
Koolid teatavad hiljemalt jooksva õppeaasta 5. veebruariks
Eksamikeskusele kirjalikult õpilaste nimed ja isikukoodid, kes:
1) soovivad ühitada eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis või
klassis) eksami eesti keele tasemeksamiga;
2) soovivad sooritada ühiskonnaõpetuse riikliku eksami lisana «Eesti
Vabariigi põhiseaduse» ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami.
(5)
Info põhikooli lõpueksamitööde tellimislehe täitmise kohta
avalikustatakse Eksamikeskuse kodulehel hiljemalt jooksva õppeaasta
15. detsembriks.
§
6. Põhikooli lõpueksamikomisjonid
(1)
Põhikooli lõpueksamite korraldamise eest vastutavad põhikooli
lõpueksamikomisjonid (edaspidi lõpueksamikomisjonid).
(2)
Lõpueksamikomisjonid moodustab kooli direktor käskkirjaga hiljemalt
kaks nädalat enne põhikooli lõpueksamite algust.
(3)
Lõpueksamikomisjon on vähemalt kolmeliikmeline. Kui põhikooli
lõpueksamit sooritab korraga enam kui 60 eksaminandi, on
lõpueksamikomisjonis vähemalt üks liige iga 20 eksaminandi kohta.
(4)
Lõpueksamikomisjoni esimees on kooli direktor või direktori määratud
õpetaja, liikmed üldjuhul aineõpetajad.
(5)
Lõpueksamikomisjoni esimeheks ei või olla eksamineeritava klassi
lõpueksamiaine õpetaja.
§
7. Välisvaatleja
(1)
Eesti keele tasemeeksamiga ühitatud eesti keele (vene või muu
õppekeelega koolis või klassis) eksami sooritamisel ning «Eesti
Vabariigi põhiseaduse» ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami
sooritamisel ühiskonnaõpetuse riikliku eksami lisana peab eksamil
lisaks lõpueksamikomisjonile olema välisvaatleja.
(2)
Välisvaatleja on Eksamikeskuse direktori käskkirjaga kinnitatud isik,
kelle ülesanne on jälgida eksamikorrast kinnipidamist.
§
8. Põhikooli riiklike eksamite läbiviimine
(1)
Põhikooli riiklikud eksamid algavad kell 10.00 ning eksamiks
antakse aega kaks kuni kolm astronoomilist tundi.
(2)
Kooli direktor tagab:
1) eksamimaterjalide pakettide õigeaegse kooli jõudmise ja nende
konfidentsiaalsuse;
2) vajadusel kooli pitseriga varustatud mustandilehed eksamiteks.
(3)
Kirjalik eksam viiakse läbi ruumis, kus eksaminandid saavad istuda
ühekaupa ja üksteist häirimata.
(4)
Eksamimaterjalide paketile on märgitud:
1) eksami õppeaine nimetus;
2) eksami toimumise kuupäev ja paketi avamise kellaaeg;
3) eksamitööde eksemplaride arv.
(5)
Eksamimaterjalide paketis on:
1) eksamitööde eksemplarid eksaminandidele ja üks eksemplar
lõpueksamikomisjonile;
2) eksamitöö hindamisjuhend (vastavalt vajadusele).
[RTL 2009, 25, 313 – jõust. 20.03.2009]
(6)
Eksamimaterjalide paketi avab lõpueksamikomisjon paketile märgitud
kuupäeval 15 minutit enne eksami algust.
(7)
Lõpueksamikomisjoni esimees teavitab viivitamatult Eksamikeskust, kui:
1) eksamimaterjalide pakett on avatud enne paketile märgitud kellaaega;
2) eksamimaterjalide pakett on transportimisel märgatavalt kannatada
saanud;
3) kahtluse alla on seatud eksamimaterjalide konfidentsiaalsus.
(8)
Konfidentsiaalsusnõude rikkumise avastamisel teavitab
lõpueksamikomisjoni esimees sellest viivitamatult Eksamikeskust.
Eksamikeskuse direktor teavitab vajadusel konfidentsiaalsusnõude
rikkumisest haridus- ja teadusministrit, kes võib põhjendatud
asjaoludel lükata eksami toimumise edasi. Uus eksam toimub hiljemalt
neljandal päeval pärast eksamiperioodi lõppu.
(9)
Enne eksami algust lõpueksamikomisjon:
1) tutvustab eksaminandidele eksami toimumise korda;
2) juhib eksaminandide tähelepanu eksamitöö tiitellehel olevatele
juhistele;
3) hoiatab eksaminande, et eksamil kõrvalise abi kasutamisel või
mahakirjutamisel eksamitulemus tunnistatakse kehtetuks;
4) jagab eksamitööd eksaminandidele.
(10)
Lõpueksamikomisjon kindlustab, et eksaminandid:
1) istuvad eksami ajal ühekaupa;
2) sooritavad eksami käesoleva korra ja eksamitöö tiitellehel olevate
juhiste kohaselt;
3) kasutavad eksamil ainult õppeaine eksamijuhendis lubatud
töövahendeid;
4) alustavad kirjaliku eksamitöö sooritamist üheaegselt;
5) lõpetavad eksamitöö sooritamise ettenähtud ajal;
6) ei kasuta eksamil kõrvalist abi ega kirjuta maha.
(11)
Eksaminand lubatakse eksamile, kui ta ei ole hilinenud rohkem kui pool
tundi ja tal on hilinemiseks lõpueksamikomisjoni poolt mõjuvaks loetud
põhjus.
(12)
Eksamile hilinenud eksaminandile võimaldatakse tööks täisaeg, tema
tööle märgitakse aeg, millal ta alustas eksami sooritamist.
(13)
Lõpueksamikomisjoni liige ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda,
v.a vältimatu vajaduse korral.
(14)
Eksaminand ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda, v.a vältimatu
vajaduse korral. Eksamiruumist eemalviibimise ajaks annab eksaminand
oma eksamitöö lõpueksamikomisjonile, kes märgib eksamitööle eksaminandi
eksamiruumist lahkumise ja sinna tagasituleku aja.
(15)
Eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis või klassis) eksami
ühitamisel eesti keele tasemeeksamiga ning «Eesti Vabariigi põhiseaduse»
ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami sooritamisel ühiskonnaõpetuse
eksami lisana vastutab lõpueksamikomisjoni esimees Eksamikeskusesse
tagasisaadetava paketi koostamise ja turvaümbriku sulgemise eest.
(16)
Suulised lõpueksamid ja lõpueksamite suulised osad salvestatakse
õpilase nõudmisel.
§
9. Põhikooli riiklike eksamitööde hindamine
(1)
Põhikooli riiklike eksamite töid hindab lõpueksamikomisjon, lähtudes
vastava õppeaine eksamitöö hindamisjuhendist.
(2)
Eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis või klassis) eksami
ühitamisel eesti keele tasemeeksamiga hinnatakse eksamit järgmiselt:
1) eksami kirjaliku osa töid hindavad «Keeleseaduse» alusel haridus- ja
teadusministri käskkirjaga kinnitatud hindajad. Eksamikeskus teatab
koolile eksami kirjaliku osa tulemused põhikooli lõpueksamiperioodi
jooksul;
2) eksami suulise osa vastuseid hindavad välishindaja ja
lõpueksamikomisjoni kuuluv eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis
või klassis) õpetaja vastavalt eesti keele (vene või muu õppekeelega
koolis või klassis) eksami suulise osa hindamisjuhendile. Välishindaja
on Eksamikeskuse direktori käskkirjaga kinnitatud vastava
kvalifikatsiooniga õpetaja, kelle ülesanne on hinnata eesti keele (vene
või muu õppekeelega koolis või klassis) suulise osa vastuseid ja
jälgida eksamikorrast kinnipidamist;
3) kooli eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis või klassis)
lõpueksamikomisjon kinnitab eesti keele eksami hinde vastavalt
hindamisjuhendile Eksamikeskuse teatatud kirjaliku osa punktisumma ja
suulise osa punktisumma alusel.
(3)
Ühiskonnaõpetuse riikliku lõpueksami lisana sooritatud «Eesti Vabariigi
põhiseaduse» ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami küsimusi
hinnatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. septembri
2008. a määruse nr 143 «Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi
põhiseaduse ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami läbiviimise
korras» sätestatule. Nimetatud määruse § 9 lõikes 7
sätestatud juhul väljastatakse põhikooli lõpetajale kooli kaudu «Eesti
Vabariigi põhiseaduse» ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami
tunnistus.
(4)
Lähtudes õpiraskuse spetsiifikast on vastava õppeaine
lõpueksamikomisjoni põhjendatud otsusel lubatud põhikooli lõpueksami
eksamitöid hinnata hindega «3» alates 35 protsendist punktide
arvust õpilaste puhul:
1) kes õpivad «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 15
lõikes 1 või § 21 lõike 41 punktides 1
ja 2 nimetatud klassis;
2) kes õpivad tavaklassis, kuid nõustamiskomisjoni otsusest või
hariduslikust erivajadusest lähtuvalt võiksid õppida «Põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse» § 21 lõike 41 punktides 1
ja 2 nimetatud klassis;
3) kellele rakendatakse koduõpet või parandusõpet;
4) kelle kodune keel erineb kooli õppekeelest ja kes on enne eksameid
Eestis alaliselt elanud vähem kui kolm aastat;
5) kellele rakendatakse logopeedilist abi.
(5)
Käesoleva paragrahvi lõikes 4nimetatud otsus ja põhjendused
tuuakse ära lõpueksami protokollis.
(6)
Kui lõpueksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse
küsimus häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks lõpueksamikomisjoni
esimehe hääl. Lõpueksamikomisjoni liikmete eriarvamused kantakse
hindamisprotokolli.
(7)
Riiklike eksamite tulemused protokollitakse käesoleva määruse
lisas 1 toodud vormi kohaselt.
(8)
Eesti keele tasemeksamiga ühitatud eesti keele (vene või muu
õppekeelega koolis või klassis) eksami edukal sooritamisel (vähemalt
60 protsenti maksimaalsest tulemusest) väljastatakse Eksamikeskuse
poolt eesti keele B1-taseme tunnistus.
§
10. Põhikooli koolieksamite ettevalmistamine ja läbiviimine
(1)
Koolieksami materjalid koostatakse koolis ja kinnitatakse kooli
direktori poolt vähemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust.
(2)
Koolieksamid korraldatakse kooli direktori kinnitatud eksamiplaani
järgi. Eksamiplaan pannakse õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele
tutvumiseks välja vähemalt kaks nädalat enne eksamiperioodi algust.
(3)
Eksamiplaani koostamisel arvestatakse riiklike eksamite kuupäevi ja
põhimõtet, et:
1) ühel päeval võib põhikoolilõpetajal olla üks lõpueksam;
2) kahe järjestikuse lõpueksami vahel on vähemalt kolm päeva;
3) lõpueksameid ei korraldata pühapäeval.
(4)
Koolieksamite läbiviimiseks moodustab kooli direktor hiljemalt kaks
nädalat enne koolieksamite algust vähemalt kolmeliikmelised
lõpueksamikomisjonid.
(5)
Lõpueksamikomisjoni esimees on kooli direktor või direktori määratud
õpetaja, liikmed aineõpetajad. Lõpueksamikomisjoni esimees vastutab
koolieksami korraldamise ja läbiviimise eest. Lõpueksamikomisjoni
esimees ei või olla eksamineeritava klassi eksamiaine õpetaja.
(6)
Abimaterjalide kasutamise koolieksamil otsustab lõpueksamikomisjon.
(7)
Õpilaste eksamitöid hindab lõpueksamikomisjon.
(8)
Koolieksami tulemused protokollitakse käesoleva määruse lisas 2
toodud vormi kohaselt.
(9)
Kui lõpueksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse
hinne häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks
lõpueksamikomisjoni esimehe hääl. Lõpueksamikomisjoni liikmete
eriarvamused kantakse protokolli.
(10)
Põhikoolilõpetaja, kellel ei ole võimalik mõjuvatel põhjustel (näiteks
haigestumine, osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel ja
olümpiaadidel) sooritada riiklikku eksamit või koolieksamit
eksamiperioodil ettenähtud ajal, sooritab koolieksami kooli direktori
poolt määratud ajal hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks.
Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit,
hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.
(11)
Põhikoolilõpetaja, kelle riikliku eksami või koolieksami hinne oli
«nõrk» või «puudulik», sooritab korduseksami koolieksamina kooli
direktori poolt määratud ajal hiljemalt jooksva õppeaasta
30. juuniks. Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast
30. juunit, hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.
§
11. Põhikooli lõpueksamite tulemuste vaidlustamine
(1)
Põhikooli lõpueksami tulemuste peale võib esitada vaide Haridus- ja
Teadusministeeriumile.
(2)
Vaie tuleb esitada kirjalikult kolme tööpäeva jooksul põhikooli
lõputunnistuse väljastamise päevast alates.
(3)
Vaie vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul pärast avalduse
registreerimist Haridus- ja Teadusministeeriumis.
(4)
Vaide otsus teatatakse avalduse esitajale ja avaldaja koolile
kirjalikult.
(5)
Kool väljastab põhikooli lõpueksami hinde muutmise korral eksaminandile
uue hinnetelehe hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast vaide otsuse
kättesaamist.
§
12. Põhikooli lõpetamine
(1)
Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud
kooliõppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe
õppekava) alusel koostatud kooliõppekava järgi põhihariduse omandanud
õpilasele, kelle õppeainete viimased aastahinded on vähemalt
«rahuldavad» ning kes on kõik lõpueksamid sooritanud positiivselt,
antakse õppenõukogu otsusega põhikooli lõputunnistus.
(2)
Põhikooli lõputunnistuse võib õpilase või tema seadusliku esindaja
kirjaliku avalduse põhjal õppenõukogu otsusega anda põhikooli
lõpetajale:
1) kellel on üks «nõrk» või «puudulik» lõpueksamihinne või õppeaine
viimane aastahinne;
2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks «nõrk» või «puudulik»
lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.
(3)
Toimetuleku riikliku õppekava läbinud õpilasele antakse õppenõukogu
otsusega põhikooli lõputunnistus.
3. peatükk
GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMITE KORRALDAMISE NING GÜMNAASIUMI LÕPETAMISE
TINGIMUSED JA KORD
§
13. Gümnaasiumi lõpueksamite eesmärgid ja vormid
(1)
Gümnaasiumi lõpueksamite eesmärgid on:
1) hinnata riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste saavutatust
eksamiainetes;
2) suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi;
3) siduda järjestikuseid haridustasemeid.
(2)
Gümnaasiumi riigieksamid võimaldavad lisaks lõikes 1 nimetatule:
1) õpilastel saada objektiivsema ettekujutuse oma õpitulemustest ja
koolil ennast hinnata;
2) kooli pidajal, Haridus- ja Teadusministeeriumil, lastevanematel ja
teistel saada tagasisidet õppimise ning õpetamise tulemuslikkusest
koolis;
3) võrrelda gümnaasiumilõpetajate eksamitulemusi;
4) ühitada gümnaasiumi lõpueksamid kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli
ja ülikooli sisseastumiseksamitega.
(3)
Gümnaasiumi riigieksam võib olla:
1) kirjalik;
2) kirjalik ja suuline.
(4)
Gümnaasiumi koolieksam võib olla:
1) kirjalik;
2) suuline;
3) kirjalik ja suuline;
4) praktiline töö või ainealane uurimus.
(5)
Gümnaasiumi koolieksamite õppeained, vormi ja toimumise aja kinnitab
kooli direktor.
(6)
Kui õpilasel ei ole tema hariduslikest või tervislikest erivajadustest
tingituna võimalik sooritada riigieksamit või riigieksamiosa ettenähtud
vormis, siis sooritab ta eksami Eksamikeskusega kooskõlastatud sobivas
vormis.
(7)
Kui õpilasel ei ole tema hariduslikest või tervislikest erivajadustest
tingituna võimalik sooritada koolieksamit ettenähtud vormis, siis
sooritab ta eksami kooli direktoriga kooskõlastatud sobivas vormis.
§
14. Gümnaasiumi lõpueksamid
(1)
Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada vähemalt viis gümnaasiumi
lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid. Käesoleva
paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul tuleb sooritada vähemalt
neli gümnaasiumi lõpueksamit, millest vähemalt kaks on riigieksamid.
(2)
Kõigile õpilastele on kohustuslik eesti keele riigieksam. Õpilased, kes
on lõpetanud põhikooli vene või muu õppekeelega koolis või klassis ja
on asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumi või gümnaasiumiklassi,
või õpilased, kes on vene või muu õppekeelega gümnaasiumist või
gümnaasiumiklassist asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või
gümnaasiumiklassi, võivad valida kas eesti õppekeelega koolile või vene
või muu õppekeelega koolile ette valmistatud eesti keele riigieksami.
[RTL 2009, 25, 313 – jõust. 20.03.2009]
(3)
Õpilasel on õigus sooritada kõik lõpueksamid riigieksamitena.
Riigieksameid võib õpilane valida kooli õppekavas olevate järgmiste
õppeainete hulgast: vene keel (vene õppekeelega koolis või klassis),
inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel (võõrkeelena),
bioloogia, keemia, matemaatika, füüsika, geograafia, ajalugu,
ühiskonnaõpetus.
(4)
Riigieksamite, v.a võõrkeelte eksamite sooritamise keeled on eesti
keel, vene keel (vene õppekeelega koolis või klassis) ja viipekeel.
Riikidevaheliste lepingute või Rahvusvahelise Bakalaureuse
Organisatsiooni õppekavade alusel võib kool kasutada ka teisi keeli.
Teiste keelte kasutamisel tagab kooli pidaja Eksamikeskusele
lõpueksamite tõlkimis- ja hindamiskulude finantseerimise.
(5)
Eesti keelest erineva õppekeelega kooli või klassi õpilasel on õigus
sooritada matemaatika, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia, ajaloo
ja ühiskonnaõpetuse gümnaasiumi lõpueksam eesti keeles.
(6)
Õpilased, kelle õppekeel on viipekeel, võivad valida kohustuslikuks
eksamiks kas eesti õppekeelega koolidele või vene või muu õppekeelega
koolile ette valmistatud eesti keele riigieksami.
[RTL 2009, 25, 313 – jõust. 20.03.2009]
(7)
Kolme kohustusliku riigieksami hulgas võib olla üks võõrkeeleeksam
(võõrkeeleks ei loeta eesti keele eksamit). Riikidevahelise lepingu
alusel võib sooritada saksa keele riigieksamina ka Saksamaa
Liitvabariigi Liidumaade Kultuuriministrite Alalise Kogu Saksa
II astme keelediplomi eksami või Saksa üldise kõrgkooliküpsuse
saksa keele eksami.
(8)
Riikidevahelise lepingu alusel Saksa II astme keelediplomi
saamiseks sooritatud saksa keele eksamit ning Saksa üldise
kõrgkooliküpsuse diplomi saamiseks sooritatud saksa keele ja
matemaatika eksamit tunnustatakse riigieksamitena.
(9)
Õpilasel on õigus sooritada inglise keele, saksa keele, prantsuse keele
ja vene keele (võõrkeelena) riigieksam ka juhul, kui ta ei ole seda
keelt koolis õppinud.
(10)
Eesti keelest erineva õppekeelega kooli või klassi õpilane, kellele on
vastavalt «Keeleseadusele» väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme
või C1-taseme tunnistus ning kes esitab vastava tunnistuse koolile
hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks, ei pea sooritama eesti
keele riigieksamit.
(11)
Koolieksameid võib sooritada kõigis põhikooli ja gümnaasiumi riikliku
õppekava kohustuslikes õppeainetes ja lisaks nendes valikainetes, mida
on gümnaasiumiastmes õpitud vähemalt 105 õppetundi.
(12)
Ühes õppeaines võib sooritada kas riigieksami või koolieksami.
(13)
Ühe koolieksami võib gümnaasiumilõpetaja sooritada praktilise tööna või
ainealase uurimusena.
[RTL 2009, 25, 313 – jõust. 20.03.2009]
(14)
Riigieksamite sooritamise õigus on ka:
1) põhihariduse baasil kutseõppeasutuses lõpukursusel õppivatel
õpilastel;
2) varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikutel, kes ei
ole antud õppeaines riigieksamit sooritanud;
3) varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikutel, kes soovivad
varasema aasta riigieksamitulemust parandada;
4) välisriigis Eesti keskharidusele vastava haridustaseme omandanud või
omandavatel isikutel;
5) gümnaasiumiõpilastel, kes ei ole 12. klassis, kuid kellel on
eksamiaine gümnaasiumiastme kohustuslikud kursused läbitud ja
kutseõppeasutuste õpilastel, kes ei ole lõpukursusel, kuid kellel on
eksamiaine läbitud.
(15)
Eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis või klassis) riigieksami
edukal sooritamisel (vähemalt 60 protsenti maksimaalsest
tulemusest) väljastatakse eksaminandile Eksamikeskuse poolt eesti keele
B2-taseme tunnistus.
(16)
Ühiskonnaõpetuse riigieksami lisana sooritatud «Eesti Vabariigi
põhiseaduse» ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami vastuseid
hinnatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. septembri
2008. a määruse nr 143 «Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi
põhiseaduse ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami läbiviimise
korras» sätestatule. Nimetatud määruse § 8 lõikes 6
sätestatud juhul väljastatakse eksaminandile «Eesti Vabariigi põhiseaduse»
ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami tunnistus.
§
15. Gümnaasiumi lõpueksamitele registreerimine
(1)
Gümnaasiumide õpilased ning eksternid teatavad kooli juhtkonnale
hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks õppeained, milles nad
soovivad sellel õppeaastal riigi- ja koolieksameid sooritada.
Kutseõppeasutuste õpilased teatavad kooli juhtkonnale hiljemalt jooksva
õppeaasta 20. jaanuariks õppeained, milles nad soovivad
riigieksameid sooritada. Koolid täidavad õpilaste valikute alusel registreerimislehe(d)
ning edastavad andmed Eksamikeskusele hiljemalt jooksva õppeaasta 30.
jaanuariks. Riigi- ja koolieksamite valikut õpilane muuta ei saa, v.a
käesoleva määruse § 26 lõigetes 4 ja 5 sätestatud
erijuhtudel.
[RTL 2009, 25, 313 – jõust. 20.03.2009]
(2)
Info gümnaasiumi riigieksamite registreerimislehe kohta avalikustatakse
Eksamikeskuse kodulehel hiljemalt jooksva õppeaasta
15. detsembriks.
[RTL 2009, 25, 313 – jõust. 20.03.2009]
(3)
Kui õpilane ei saa usulistel vm põhjusel riigieksamil osaleda
põhieksami päeval, võib ta esitada Eksamikeskusele avalduse lisaeksamil
osalemiseks.
(4)
Isik, kellel on õppeainete kooliastme- ja koolieksamihinded vähemalt
rahuldavad, kuid kellel on gümnaasium lõpetamata, kuna ta ei sooritanud
riigieksameid või saavutas riigieksamil alla 20 hindepalli,
sooritab riigieksamid:
1) selle kooli juures, kus ta õpib või
2) selle kooli juures, kus ta õppis, kui teatab koolile oma soovist
hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks;
3) isik, kes ei õpi ja kes ei saa riigieksameid sooritada koolis, kus
ta õppis (kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse
lõpetamise korral) esitab Eksamikeskusele avalduse riigieksami
sooritamiseks hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks.
(5)
Registreerimislehega koos saadab kool hiljemalt jooksva õppeaasta
30. jaanuariks Eksamikeskusele kooskõlastamiseks järgmised andmed:
1) iga riigieksami läbiviimiseks kasutatavate ruumide arv.
Riigieksamiruumide arvu muutmine kooskõlastatakse Eksamikeskusega;
2) erivajadustega (nägemis-, kuulmis-, kõne- või kehapuudega) õpilaste
nimed ja nende eksamineerimiseks vajalikud tingimused.
[RTL 2009, 25, 313 – jõust. 20.03.2009]
(6)
Käesoleva määruse § 14 lõike 14 punktides 2-4 nimetatud
isikud esitavad avalduse (avalduse blanketi väljastab Eksamikeskus)
Eksamikeskusele hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks.
(7)
Eksamikeskus väljastab käesoleva määruse § 14 lõike 14
punktides 2–4 ja § 15 lõike 4 punktis 3 nimetatud
isikutele teate riigieksami toimumise koha ja kellaaja kohta hiljemalt
10 tööpäeva enne riigieksami toimumist. Teate saaja võtab teate
riigieksamile kaasa.
§
16. Eesti keele riigieksami läbiviimine välisriigis Eesti keskharidusele
vastavat haridust omandavatele isikutele
(1)
Isik, kes omandab välisriigis Eesti keskhariduse tasemele vastavat
haridust, võib hiljemalt eksami sooritamise aasta 20. jaanuariks
Eksamikeskusele esitatud taotluse alusel sooritada eesti keele riigieksami
Eksamikeskuse direktori poolt määratud ajal ja korras.
(2)
Eksamikeskus teavitab lõikes 1 nimetatud isikut Eksamikeskuse
direktori poolt määratud eksami toimumise ajast ja eksamikorraldusest
hiljemalt eksami toimumise aasta 10. aprilliks.
§
17. Gümnaasiumi riigieksamite läbiviimine
(1)
Gümnaasiumi riigieksam algab kell 10.00, eesti keele (vene või muu
õppekeelega koolis või klassis) ja võõrkeelte riigieksamite suuline osa
algab igal eksamipäeval kell 9.00.
(2)
Kirjaliku eksami sooritamiseks antakse aega kolm kuni kuus
astronoomilist tundi. Kirjaliku eksami sooritamiseks antava aja ning
eksami korralduse (sh eksamiosad, vaheajad, lubatud
abivahendid jne) otsustab eksamit ettevalmistav komisjon, kes
koostab vastava õppeaine riigieksami läbiviimise juhendi.
(3)
Riigieksamite läbiviimise ja riigieksamikorrast kinnipidamise eest
koolis vastutavad riigieksamikomisjonid.
(4)
Riigieksamimaterjalide paketi õigeaegse koolijõudmise eksamipäeva
hommikul tagab kooli direktor.
(5) Eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis või klassis)
riigieksami suuline osa salvestatakse. Võõrkeelte riigieksamite
suulised osad salvestatakse õpilase soovil.
[RTL
2009, 34, 433 – jõust. 12.04.2009]
(6)
Riigieksam viiakse läbi ruumis, kus eksaminandid saavad istuda ühekaupa
ja üksteist häirimata. Eksaminand esitab igal eksamil osalemiseks
riigieksamikomisjonile isikut tõendava dokumendi.
(7)
Eksaminandil ei ole lubatud eksamile kaasa võtta eksami sooritamiseks
mittevajalikke esemeid, v.a hädavajalikud ravimid, elementaarsed
isikliku hügieeni tarbed ja karastusjook.
(8)
Eksaminand lubatakse eksamile, kui ta ei ole hilinenud rohkem kui pool
tundi ja tal on hilinemiseks riigieksamikomisjoni poolt mõjuvaks loetud
põhjus.
(9)
Riigieksamile hilinenule võimaldatakse tööks täisaeg, tema tööle
märgitakse aeg, millal eksaminand alustas eksami sooritamist.
(10)
Riigieksamiruumis võivad viibida:
1) eksaminandid;
2) riigieksamikomisjoni liikmed;
3) riigieksami välisvaatleja;
4) riikliku järelevalve esindaja;
5) Eksamikeskuse esindaja;
6) hindaja riigieksami suulise osa korral.
(11)
Eksaminand lähtub riigieksamitöö sooritamisel vastava õppeaine
riigieksami läbiviimise juhendist ning järgmistest nõuetest:
1) kirjutab musta või sinise tindi või pastaga (pliiatsiga kirjutatud
või pliiatsiga kirjutatud ja tindi või pastaga ülekirjutatud vastused
hinnatakse 0 hindepalliga);
2) teeb parandused riigieksamitöös selgelt, tõmmates maha terve sõna,
sümboli, numbri või arvu;
3) ei kasuta korrektuurivahendeid;
4) kirjutab loetava käekirjaga.
(12)
Eksaminand ei tohi eksami ajal riigieksamiruumist lahkuda,
v.a eksamikorraldusega ettenähtud juhtudel või vältimatu vajaduse
korral. Viimati nimetatud juhul peab eksaminandi saatma
riigieksamikomisjoni liige, kes ei tohi olla riigieksamiaine õpetaja.
(13)
Riigieksamiruumist väljas viibimise ajaks annab eksaminand oma töö
riigieksamikomisjonile, kes märgib riigieksamitööle eksaminandi
eksamiruumist lahkumise ja eksamiruumi tagasituleku kellaaja.
(14)
Riigieksami välisvaatleja ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda,
v.a eksamikorraldusega ettenähtud juhtudel või vältimatu vajaduse
korral. Kui riigieksami välisvaatleja ei viibi eksamiruumis, täidab
tema ülesandeid riigieksamikomisjoni esimees.
(15)
Riigieksamikomisjoni liige ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda,
v.a eksamikorraldusega ettenähtud juhtudel või vältimatu vajaduse
korral.
(16)
Riigieksamikomisjoni liige või riigieksami välisvaatleja kõrvaldab
eksaminandi ette hoiatamata riigieksamilt, kui:
1) eksaminand kasutab riigieksami sooritamisel kõrvalist abi või
kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa;
2) eksaminandi käitumine häirib riigieksami läbiviimist või teisi
õpilasi.
(17)
Riigieksamilt kõrvaldatud eksaminandi eksam loetakse mittesooritatuks
ning eksamitulemuseks märgitakse 0 hindepalli.
(18)
Riigieksamile registreerunud, kuid mõjuval põhjusel ilmumata jäänud
eksaminand võib kolme tööpäeva jooksul pärast riigieksami toimumist
esitada Eksamikeskusele lisaeksamil osalemise taotluse, millele
lisatakse tõendid, mis tõendavad mõjuva põhjuse olemasolu. Eksamikeskus
teavitab taotlejat lisaeksami korraldusest hiljemalt kolme tööpäeva
jooksul pärast taotluse registreerimist.
(19)
Riigieksamil tekkivad olukorrad, mida käesolevas määruses ei ole
kirjeldatud ning mille lahendamisel tekib riigieksamikomisjonil
lahkarvamus, lahendab Eksamikeskus.
§
18. Riigieksamimaterjalid
(1)
Riigieksamimaterjalide paketis on:
1) saatekiri;
2) riigieksamitööd suletud ümbrikus;
3) protokolli vorm riigieksamitööde paketi avamise kohta;
4) protokolli vorm riigieksami toimumise kohta;
5) protokolli vorm riigieksamitööde üleandmise kohta;
6) hindamisprotokolli vorm (keeleeksamite suulise osa või nende osade
puhul, mida hindavad kaks hindajat);
7) riigieksamitööde tagasisaatmise ümbrik;
8) protokollide tagasisaatmise ümbrik;
9) riigieksamitööde tagasisaatmise turvakott.
(2)
Kinnisele riigieksamimaterjalide ümbrikule on märgitud:
1) riigieksamiaine nimetus;
2) riigieksami toimumise kuupäev ja avamise kellaaeg;
3) riigieksamitööde eksemplaride arv.
§
19. Riigieksami välisvaatleja
(1)
Riigieksami välisvaatleja on Eksamikeskuse direktori käskkirjaga
kinnitatud isik, kelle ülesanne on jälgida eksamikorrast kinnipidamist.
Riigieksami välisvaatleja peab olema igas eksamiruumis.
(2)
Riigieksami välisvaatleja avab riigieksamimaterjalide paketi
30 minutit enne eksami algust kontrollides, kas pakett on terve.
Riigieksami välisvaatleja avab riigieksamitööde ümbrikud eksamiruumis
eksaminandide juuresolekul ümbrikule märgitud kuupäeval ja kellaajal.
(3)
Riigieksami välisvaatleja teavitab viivitamatult Eksamikeskust, kui:
1) riigieksamimaterjalide pakett on avatud enne paketile märgitud
kellaaega;
2) on lahknevusi saatekirja ja saabunud materjali vahel;
3) riigieksamimaterjalide pakett on transportimisel märgatavalt
kannatada saanud;
4) on kahtluse alla seatud riigieksamimaterjalide konfidentsiaalsus.
(4)
Konfidentsiaalsusnõude rikkumise avastamisel teavitab riigieksami
välisvaatleja või riigieksamikomisjoni esimees sellest Eksamikeskust.
Eksamikeskuse direktor teavitab konfidentsiaalsusnõude rikkumisest
haridus- ja teadusministrit, kes võib põhjendatud asjaoludel lükata
eksami toimumise edasi haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud
lisaeksami toimumise ajale.
(5)
Riigieksami välisvaatleja või riigieksamikomisjoni liige fikseerib kõik
riigieksamikorra rikkumised riigieksami toimumise protokollis.
(6)
Riigieksami välisvaatleja eemaldab riigieksamilt riigieksamikomisjoni
liikme, kes üritab aidata eksaminande ülesannete lahendamisel või
häirib neid oma tegevusega. Riigieksami välisvaatleja teavitab
riigieksamikomisjoni liikme riigieksamilt eemaldamisest Eksamikeskust
ning teeb vastava märke riigieksami toimumise protokolli.
(7)
Kui riigieksami välisvaatleja ei täida korrektselt oma ülesandeid või
segab riigieksami läbiviimist, on riigieksamikomisjoni esimehel
kohustus teavitada sellest Eksamikeskuse direktorit ning toimida saadud
juhtnööride kohaselt. Riigieksami välisvaatleja ebakohase käitumise
kohta tehakse riigieksami toimumise protokolli vastav märge.
(8)
Kui riigieksami välisvaatleja ei ilmu kohale või haigestub riigieksami
ajal, teavitab riigieksamikomisjoni esimees sellest Eksamikeskust ning
asendab riigieksami välisvaatlejat riigieksami läbiviimisel. Selle
kohta tehakse vastav märge riigieksami toimumise protokolli.
§
20. Riigieksamikomisjoni ülesanded
(1)
Enne riigieksami algust riigieksamikomisjon:
1) tutvustab eksaminandidele riigieksami toimumise korda;
2) juhib eksaminandide tähelepanu käesoleva määruse § 17
lõikes 11 ning vastava õppeaine riigieksami läbiviimise juhendis
toodud nõuetele;
3) hoiatab eksaminande, et riigieksamil kõrvalise abi
(sh mobiiltelefoni vm sidevahendi) kasutamisel või
mahakirjutamisel kõrvaldatakse eksaminand riigieksamilt ning
riigieksamitöö hinnatakse 0 hindepalliga;
4) jagab riigieksamitööd eksaminandidele.
(2)
Riigieksamikomisjon tagab, et eksaminandid:
1) sooritavad riigieksami käesoleva korra ja vastava õppeaine
riigieksami läbiviimise juhendi kohaselt;
2) kasutavad riigieksamil ainult käesoleva korra ja vastava õppeaine
riigieksami läbiviimise juhendis lubatud töövahendeid;
3) kirjutavad riigieksamitööle riigieksamitöö üleandmise protokolli
järgi oma koodi;
4) alustavad kirjalikku riigieksamit üheaegselt pärast juhiste andmist
ja eksamitööde väljajagamist kõikidele eksaminandidele;
5) lõpetavad riigieksamitöö ettenähtud ajal;
6) ei kasuta riigieksamil kõrvalist abi ega kirjuta maha.
§
21. Riigieksami lõpetamine
(1)
Riigieksamikomisjon teatab eksaminandidele, kui kirjaliku riigieksami
lõpuni on jäänud aega:
1) 30 minutit;
2) 15 minutit.
(2)
Eksaminand, kes on riigieksamitöö lõpetanud:
1) kirjutab riigieksamitöö riigieksamikomisjonile üleandmisel sellele
oma riigieksamitöö koodi, mis on toodud riigieksamitöö üleandmise
protokollis;
2) annab allkirja riigieksamitöö üleandmise kohta;
3) lahkub eksamiruumist.
(3)
Riigieksamiaja lõpul annab riigieksamikomisjon eksaminandidele
korralduse kirjutamine lõpetada.
(4)
Pärast riigieksamiaja lõppemist riigieksamikomisjon koos riigieksami
välisvaatlejaga:
1) kontrollib, et iga eksaminandi riigieksamitööl on õige
riigieksamitöö kood;
2) pakib riigieksamitööd tagasisaatmise ümbrikusse trükitud koodide
järjekorras;
3) kontrollib, et tagasisaatmise ümbrikus oleksid ainult need
riigieksamitööd, mille koodid on sellel ümbrikul;
4) lisab riigieksamitöödele hindamisprotokolli selle olemasolu korral;
5) märgib ümbrikule riigieksamitööde arvu;
6) pakib kasutamata jäänud riigieksamitööd ning riigieksamite
läbiviimiseks kasutatud lisamaterjali turvaümbrikusse.
(5)
Riigieksami toimumise kohta vormistatakse protokoll, millele kirjutavad
alla riigieksamikomisjoni esimees ja riigieksami välisvaatleja,
kinnitades allkirjaga ühtlasi, et riigieksamitööde tagasisaatmise
ümbrikkude komplekteerimisel on järgitud käesoleva paragrahvi
lõikes 4 toodud nõudeid.
(6)
Eksamikeskusesse tagasisaadetava paketi koostamise ja turvaümbriku
sulgemise eest vastutavad riigieksamikomisjoni esimees ja riigieksami
välisvaatleja. Paketti kuuluvad:
1) kinnises ümbrikus riigieksamitööd ja hindamisprotokollide olemasolul
hindamisprotokollid;
2) protokoll riigieksamimaterjalide paketi avamise kohta;
3) protokoll riigieksami toimumise kohta;
4) protokoll riigieksamitöö üleandmise kohta;
5) võõrkeelte ja eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis või
klassis) riigieksami suuliste osade salvestused.
(7)
Õpilase taotlusel tehakse tema kirjalikust riigieksamitööst või
eksamitöö osa(de)st, millele õpilasel on tekkinud «Autoriõiguse
seadusest» tulenev autoriõigus, pärast eksami lõppemist
riigieksamikomisjoni esimehe ja välisvaatleja juuresolekul koopia.
§
22. Riigieksamitööde hindamine
(1)
Riigieksamitöid hindavad haridus- ja teadusministri käskkirjaga
kinnitatud hindajad, kelle tegevust korraldab Eksamikeskus vastavalt
haridus- ja teadusministri kinnitatud töökorrale.
(2)
Keeleainete riigieksamite suulise osa vastuseid hindav hindaja ei tohi
olla eksaminandi õpetaja. Eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis
või klassis) riigieksami suulise osa vastuseid hindavad kaks hindajat,
kellest üks ei tohi olla eksaminandi õpetaja ja teine ei tohi olla sama
kooli õpetaja.
(3)
Hindajad hindavad kodeeritud riigieksamitöid 100 hindepalli
süsteemis. Saksa II astme keelediplomi saamiseks sooritatud
eksamitöid tunnustatakse riigieksamitöödena, hinnatakse Saksa
II astme keelediplomi eksami hindamisjuhendi järgi ning nende
tulemused arvestatakse ümber riigieksamitulemusteks. Saksa üldise
kõrgkooliküpsuse eksamitöid saksa keeles ja matemaatikas tunnustatakse
riigieksamitöödena, hinnatakse vastavate hindamisjuhendite järgi ning
nende tulemused arvestatakse ümber riigieksamitulemusteks.
(4)
Riigieksami tulemus on positiivne alates 20 hindepallist. Kui
riigieksamitulemus on vähem kui 20 hindepalli, on riigieksam
sooritatud mitterahuldavalt.
(5)
Käesoleva määruse § 17 lõikes 11 loetletud nõuete rikkumisel
loetakse rikutud kohad või loetamatud kohad veaks.
(6)
Kui riigieksamitööde hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine
või mahakirjutamine (eri eksaminandide töödes süstemaatiliselt esinevad
ühesugused vead ja/või parandused, identselt sõnastatud pikemad
vabavormilised vastused (nt keeleeksami kirjutamisosas), ülejäänud
vastuse loogikaga mittehaakuvad ühesugused õiged või valed lisandused
vastusesse, loomevargus või muu selline) riigieksamiosa või kogu
riigieksamitöö kirjutamisel, siis hinnatakse riigieksamitöö tervikuna
0 hindepalliga.
§
23. Riigieksamitunnistuse väljastamine
(1)
Gümnaasiumiõpilasele ja kutseõppeasutuse õpilasele väljastab
Eksamikeskus kooli kaudu riigieksamitunnistuse kõigi tema poolt
sooritatud riigieksamite tulemustega.
(2)
Käesoleva määruse § 14 lõike 14 punktides 2–4 ja
§ 15 lõike 4 punktis 3 nimetatud isikutele väljastab
Eksamikeskus riigieksamitunnistuse kõigi nende poolt sooritatud
riigieksamite tulemustega.
§
24. Koolieksamite ettevalmistamine ja läbiviimine
(1)
Koolieksamimaterjalid koostab kooli ainekomisjon ja kinnitab kooli
direktor vähemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust.
(2)
Koolieksamid korraldatakse kooli direktori kinnitatud eksamiplaani
järgi. Eksamiplaan pannakse õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele
tutvumiseks välja hiljemalt kaks nädalat enne eksamiperioodi algust.
(3)
Eksamiplaani koostamisel arvestatakse riigieksamite kuupäevi ja
põhimõtet, et:
1) ühel päeval võib gümnaasiumilõpetajal olla üks lõpueksam;
2) kahe järjestikuse lõpueksami vahel on vähemalt kolm päeva;
3) lõpueksameid ei korraldata pühapäeval.
(4)
Koolieksamite läbiviimiseks moodustab kooli direktor hiljemalt kaks
nädalat enne koolieksamite algust vähemalt kolmeliikmelised
koolieksamikomisjonid.
(5)
Koolieksamikomisjoni esimees on kooli direktor või direktori määratud
õpetaja, liikmed aineõpetajad. Koolieksamikomisjoni esimees vastutab
koolieksami korraldamise ja läbiviimise eest. Koolieksamikomisjoni esimees
ei või olla eksamineeritava klassi koolieksamiaine õpetaja.
(6)
Abimaterjalide kasutamise koolieksamil otsustab koolieksamikomisjon.
(7)
Koolieksamil hindab gümnaasiumilõpetajaid koolieksamikomisjon.
(8)
Koolieksami tulemused protokollitakse lisas 2 toodud vormi
kohaselt.
(9)
Kui koolieksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse
hinne häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks
koolieksamikomisjoni esimehe hääl. Koolieksamikomisjoni liikmete
eriarvamused kantakse protokolli.
(10)
Koolieksami võivad sooritada ka gümnaasiumiõpilased, kes ei ole
gümnaasiumilõpetajad, kuid kes on eksamiaine gümnaasiumiastme
kohustuslikud kursused läbinud.
(11)
Kui gümnaasiumilõpetajal või lõikes 10 nimetatud
gümnaasiumiõpilasel (edaspidi koolieksami sooritaja) ei ole
võimalik mõjuvatel põhjustel (haigestumine, osavõtt rahvusvahelisest
olümpiaadist või võistlusest) sooritada koolieksamit eksamiperioodi
jooksul, võib kooli direktor anda õpilasele loa koolieksamite
sooritamiseks individuaalplaani järgi. Individuaalplaani kinnitab kooli
direktor.
§
25. Koolieksami sooritamine praktilise tööna või
ainealase uurimusena
(1)
Ühe koolieksami võib koolieksami sooritaja sooritada praktilise tööna
või ainealase uurimusena.
(2)
Avaldus eksami sooritamiseks praktilise tööna või ainealase uurimusena
tuleb esitada kooli direktorile hiljemalt jooksva õppeaasta
20. jaanuariks. Loa eksami sooritamiseks praktilise tööna või
ainealase uurimusena annab kooli direktor, arvestades aineõpetaja
soovitusi.
(3)
Koolieksami sooritaja abistamiseks praktilise töö tegemisel või
ainealase uurimuse kirjutamisel määratakse hiljemalt jooksva õppeaasta
1. märtsiks juhendaja. Juhendajaks võib olla õpetaja või vastava
ainevaldkonna spetsialist väljastpoolt kooli. Ettepaneku juhendaja
valikuks võib teha koolieksami sooritaja või aineõpetaja.
(4)
Praktiline töö peab kajastama koolieksami sooritaja oskusi kavandada ja
teostada töö, töö kaitsmisel on nõutud kirjalik teoreetiline osa koos
töö protsessi kokkuvõttega. Ainealane uurimus peab kajastama
koolieksami sooritaja oskust iseseisvalt mõtelda, näha ja luua seoseid,
teha järeldusi ja kokkuvõtteid, ainealane uurimus peab sisaldama
õpilase oma seisukohti.
(5)
Praktiline töö peab vastama juhendaja poolt tööle esitatud nõuetele.
Ainealane uurimus peab olema korrektselt vormistatud ning vastama žanri
nõuetele.
(6)
Praktilisele tööle või ainealasele uurimus hinnangu andmiseks määrab
vastava õppeaine koolieksamikomisjon kuni kaks retsensenti. Retsensent
võib olla õpetaja või ainespetsialist väljastpoolt kooli.
(7)
Nõuded praktilise töö esitamiseks retsensentidele ja hindamiseks
koolieksamikomisjonile kehtestab koolieksamikomisjon arvestades
praktilise töö spetsiifikat.
(8)
Ainealane uurimus esitatakse retsensentidele hiljemalt kaks nädalat
enne kaitsmist.
(9)
Retsensendid esitavad töö kohta kirjaliku retsensiooni koolieksami
sooritajale ja koolieksamikomisjonile. Õpilase juhendaja esitab töö
kohta oma kirjaliku arvamuse koolieksamikomisjonile.
(10)
Praktilist tööd või ainealast uurimust kaitstakse koolieksamikomisjoni
ees.
(11)
Praktilise töö või ainealase uurimuse hinnet arvestatakse
koolieksamihindena.
(12)
Õpilasel on õigus oma otsust enne jooksva õppeaasta 1. märtsi
muuta ning sooritada samas õppeaines koolieksam.
§
26. Korduseksamite korraldamine
(1)
Gümnaasiumilõpetaja, kes sooritas koolieksami mitterahuldavalt või ei
sooritanud valitud koolieksamit, sooritab korduseksami kooli direktori
poolt kinnitatud materjalide alusel ja kooli direktori poolt määratud
ajal hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks. Õpilase taotlusel
võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit, hiljemalt jooksva
õppeaasta 25. augustiks.
(2)
Koolieksami korduseksamit ei saa asendada riigieksamiga.
(3)
Gümnaasiumilõpetaja, kes sooritas riigieksami mitterahuldavalt või ei
sooritanud valitud riigieksamit, saab sooritada eksami samas õppeaines
uuesti mitte varem kui järgmisel aastal.
(4)
Gümnaasiumiõpilane, kellel esineb spetsiifiline õigekirjahäire
(düsgraafia) ning kes sooritas eesti keele (eesti õppekeelega koolis
või klassis) või vene keele (vene õppekeelega koolis või klassis)
riigieksami (kirjandi) mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel
valida uue riigieksami mõnes teises riigieksamiaines.
(5)
Gümnaasiumiõpilane, kes sooritas ühes õppeaines (sh käesoleva
määruse § 14 lõikes 2 nimetatud kohustusliku eksami)
riigieksami kahel korral mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel
valida uue riigieksami mõnes teises riigieksamiaines.
§
27. Riigieksamitulemuste vaidlustamine
(1)
Riigieksamitulemuste peale võib esitada vaide Haridus- ja
Teadusministeeriumile, vaie tuleb esitada viie tööpäeva jooksul
riigieksamitunnistuse väljastamise päevast arvates.
(2)
Pärast riigieksamitunnistuse väljastamist võimaldab Eksamikeskus
eksaminandil tema kirjaliku avalduse alusel tutvuda tema
riigieksamitööga avalduse registreerimisele järgnevast päevast alates
viie tööpäeva jooksul.
(3)
Eksamitulemuse vaidlustamiseks apellatsioonikomisjonis esitab
eksaminand Haridus- ja Teadusministeeriumi apellatsioonikomisjoni
blanketil avalduse Haridus- ja Teadusministeeriumile. Avalduse blankett
võib olla täidetud käsitsi või arvutis, selle võib edastada isiklikult
või posti teel.
(4)
Eksamitulemuste vaidlustamise avaldused vaatab läbi haridus- ja teadusministeeriumi
poolt moodustatud apellatsioonikomisjon. Apellatsioonikomisjoni
tegevust korraldab Haridus- ja Teadusministeeriumi
välishindamisosakond.
(5)
Eksamitulemust saab apellatsioonikomisjonis vaidlustada üks kord.
(6)
Apellatsioonikomisjoni otsusega võib hindaja(te) või hindamiskomisjoni
otsust muuta (eksamitulemust tõsta või langetada).
(7)
Apellatsioonikomisjon vaatab vaidlustatud riigieksamitöö läbi kümne
tööpäeva jooksul pärast avalduse registreerimist Haridus- ja
Teadusministeeriumis, kontrollides selle hindamise vastavust vastava
õppeaine riigieksamitöö hindamisjuhendile. Apellatsioonikomisjon teatab
oma otsusest avalduse esitajale ja hinde muutmise korral
Eksamikeskusele kirjalikult.
(8)
Riigieksami hinde muutmise korral väljastab Eksamikeskus eksaminandile
hiljemalt apellatsiooniperioodi lõpul uue riigieksamitunnistuse.
§
28. Gümnaasiumi koolieksamite tulemuste vaidlustamine
(1)
Gümnaasiumi koolieksamite tulemuste peale võib esitada vaide Haridus-
ja Teadusministeeriumile.
(2)
Vaie tuleb esitada kirjalikult kolme tööpäeva jooksul gümnaasiumi
lõputunnistuse väljastamise päevast alates.
(3)
Vaie vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul pärast avalduse
registreerimist Haridus- ja Teadusministeeriumis.
(4)
Vaide otsus teatatakse avalduse esitajale ja avaldaja koolile
kirjalikult.
(5)
Kool väljastab gümnaasiumi koolieksami hinde muutmise korral
eksaminandile uue hinnetelehe hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast
vaide otsuse kättesaamist.
§
29. Gümnaasiumi lõpetamine
(1)
Gümnaasiumi lõputunnistuse annab kool õppenõukogu otsuse alusel:
1) 12. klassi õpilasele, kelle põhikooli ja gümnaasiumi riikliku
õppekava alusel koostatud kooliõppekava õppeainete kooliastmehinded on
vähemalt rahuldavad ja kes on kõik kohustuslikud ja valitud lõpueksamid
sooritanud positiivselt;
2) õhtuses õppevormis üksikuid õppeaineid õppivale õpilasele, kelle
õppeainete lõpueksamihinded on vähemalt rahuldavad ja kes on kõik
kohustuslikud ja valitud lõpueksamid sooritanud positiivselt;
3) eksternile, kelle aineeksamite hinded on vähemalt rahuldavad ja kes
on kõik kohustuslikud ja valitud lõpueksamid sooritanud positiivselt;
4) isikule, kellel on õppeainete kooliastmehinded vähemalt rahuldavad,
kuid kes eelmistel õppeaastatel ei saanud gümnaasiumi lõputunnistust,
sest tal jäi riigieksam sooritamata või ta sooritas riigieksami
mitterahuldavalt ja kes on järgmistel õppeaastatel sooritanud vähemalt
20 hindepallile kõik valitud riigieksamid, v.a käesoleva
määruse § 26 lõigetes 4 ja 5 sätestatud erijuhtudel.
[RTL 2009, 25, 313 – jõust. 20.03.2009]
(2)
Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise
korral tagab gümnaasiumi lõputunnistuse väljastamise kooli
õigusjärglane või Haridus- ja Teadusministeerium.
(3)
12. klassi õpilasele antakse klassitunnistus, kui ta ei ole
täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud gümnaasiumi
lõputunnistuse saamise tingimusi.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§
30. Varasemate riigieksamite erisused korralduses ja hindamises
Enne
käesoleva määruse jõustumist korraldatud riigieksamite suhtes
kohaldatakse riigieksamite läbiviimise ajal kehtinud sätteid.
§
31. Põhikooli eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis või klassis)
eksami ühitamine eesti keele tasemeeksamiga
Kuni
2008/2009. õppeaastani (kaasaarvatud) on eesti keele (vene või muu
õppekeelega koolis või klassis) eksam soovijatel ühitatud eesti keele
tasemeeksamiga. Alates 2009/2010. õppeaastast on põhikooli eesti
keele (vene või muu õppekeelega koolis või klassis) eksam kõigil sooritajatel
ühitatud eesti keele tasemeeksamiga.
§
32. Gümnaasiumi vene keele (vene õppekeelega koolis või klassis)
riigieksami korraldamine
Kuni
2008/2009. õppeaastani (kaasaarvatud) on vene õppekeelega kooli ja
klassi gümnaasiumilõpetajatele lisaks käesoleva määruse § 14
lõikes 2 nimetatud eksamile kohustuslik ka vene keele riigieksam.
§
33. Gümnaasiumi lõpetamise tingimuste rakendumine
(1)
Kui õpilast ei ole hinnatud käesoleva määruse § 15 lõikes 4
ja §-s 29 nimetatud õppeainete kooliastmehinnetega, lähtub kool
12. klassi õpilasele lõputunnistuse või klassitunnistuse
väljastamisel nimetatud õppeainete kooliastmehinnete asemel õppeainete
viimastest aastahinnetest.
(2)
Eesti keelest erineva õppekeelega õppegruppides kutsekeskharidust
omandavate lõpetajate eesti keele riigieksami tulemus loetakse enne
1. septembrit 2011. a sooritatud riigieksamil positiivseks
alates 1 hindepallist.
§
34 [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§
35 [Käesolevast tekstist välja jäetud]
|
|
Lisa 1
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri 3. detsebri 2008. a
määrusega nr 70
|
|
|
|
PROTOKOLL
|
|
|
|
|
põhikooli
lõpueksami kohta
|
|
(õppeaine,
kirjalik/suuline)
|
|
|
|
|
|
|
(kooli nimetus)
|
|
|
|
klassis
|
|
Lõpueksamikomisjoni
esimees
|
|
|
|
(ees-
ja perekonnanimi)
|
|
Eksamineeriv
õpetaja lõpueksamil
|
|
|
|
(ees-
ja perekonnanimi)
|
|
Lõpueksamikomisjoni
liikmed
|
|
|
|
(ees-
ja perekonnanimi)
|
|
|
|
|
|
|
|
Põhikooli lõpueksam
algas kell _______________, lõppes kell _______________
|
|
|
|
Põhikooli
lõpueksamile tuli ___________ õpilast. Eksamile lubatud õpilastest
jäi tulemata
|
|
|
|
(ees- ja
perekonnanimi)
|
|
|
|
Põhikooli lõpueksami
tulemused:
|
|
|
|
Jrk nr
|
Õpilase ees- ja
perekonnanimi
|
Teema nr /
punktide arv
|
Lõpueksami hinne
|
Märkused
|
|
1.
|
|
|
|
|
|
2.
|
|
|
|
|
|
3.
|
|
|
|
|
|
4.
|
|
|
|
|
|
5.
|
|
|
|
|
|
|
|
Eksamikomisjoni
liikmete eriarvamused
|
|
|
|
|
|
|
Lõpueksami
kuupäev «____» _______________________ 200___ a.
|
|
|
|
|
Lõpueksamikomisjoni
esimees /allkiri/
|
|
|
Eksamineeriv
õpetaja lõpueksamil /allkiri/
|
|
|
Lõpueksamikomisjoni
liikmed /allkiri/
|
|
|
|
|
Lisa 2
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri 3. detsebri 2008. a
määrusega nr 70
|
|
|
|
PROTOKOLL
|
|
|
|
|
põhikooli/gümnaasiumi
koolieksami kohta
|
|
(õppeaine,
kirjalik/suuline)
|
|
|
|
|
|
|
(kooli nimetus)
|
|
|
|
klassis
|
|
Koolieksamikomisjoni
esimees
|
|
|
|
(ees-
ja perekonnanimi)
|
|
Eksamineeriv
õpetaja koolieksamil
|
|
|
|
(ees-
ja perekonnanimi)
|
|
Koolieksamikomisjoni
liikmed
|
|
|
|
(ees-
ja perekonnanimi)
|
|
|
|
|
|
|
|
Põhikooli/Gümnaasiumi
koolieksam algas kell __________, lõppes kell _____________
|
|
|
|
Põhikooli/Gümnaasiumi
koolieksamile tuli ___________ õpilast. Eksamile lubatud õpilastest
jäi tulemata
|
|
|
|
(ees- ja
perekonnanimi)
|
|
|
|
Põhikooli/Gümnaasiumi
koolieksami tulemused:
|
|
|
|
Jrk nr
|
Õpilase ees- ja
perekonnanimi
|
Teema nr /
punktide arv
|
Koolieksamihinne
|
Märkused
|
|
1.
|
|
|
|
|
|
2.
|
|
|
|
|
|
3.
|
|
|
|
|
|
4.
|
|
|
|
|
|
5.
|
|
|
|
|
|
|
|
Eksamikomisjoni
liikmete eriarvamused
|
|
|
|
|
|
|
Koolieksami
kuupäev «____» _______________________ 200___ a.
|
|
|
|
|
Koolieksamikomisjoni
esimees /allkiri/
|
|
|
Eksamineeriv
õpetaja koolieksamil /allkiri/
|
|
|
Koolieksamikomisjoni
liikmed /allkiri/
|
|
|
|
